Vaata lähemalt

Vabrik, muuseum, polikliinik ja viimaks kodu ehk müüki tulid Gildi 8 korterid

  • SÕNAD
    KELLY OLESK (POSTIMEES)
  • PILDID
    LIVIDA, SILLE ANNUK, KRISTJAN TEEDEMAA
logo

Kinnisvaraarendusega tegelev Livida Grupp pani müüki 53 väikest kodu. Tartlaste seas linnapolikliinikuna tuntud Gildi 8 majja tulevad peamiselt ühe- ja kahetoalised korterid. Kui esmalt lootis arendaja maja valmis saada järgmisel aastal, siis nüüd on lõpptähtaeg 2028. aasta esimene kvartal.

Vabrik, muuseum, polikliinik ja viimaks kodu ehk müüki tulid Gildi 8 korterid

Aeganõudev töö

Vanalinnas asuva Gildi 8 hoone ehitamine on keerukam kui päris uue maja rajamine ja ilmselt ei saa me seda valmis 12 kuuga, nentis Livida asutaja ja juhtivpartner Kaarel Kiidron.

Tähtaega pikendas ka tõsiasi, et suure hoone vahelaed tuleb välja vahetada. Vahelagede kehv seis selgus projekteerimise käigus.

Uued vahelaed on aga raskemad ning suurendavad vundamendile mõjuvat koormust ja seepärast tuleb maja vaiata. Nii nagu suur osa vanalinna ehitatud maju, on ka Gildi 8 ehitatud puidust parvedele.

Gildi 8 ümberehitust on kavas alustada sel aastal.
Gildi 8 ümberehitust on kavas alustada sel aastal. Foto: Sille Annuk

Livida on ennegi puhunud uut elu sisse vanadele majadele. Viimati sai uueks Tartus Raekoja platsil asuv endine Draakoni hotell, kus nüüd on samuti kodud. Ees seisab ka kesklinnast kiviga visata vanasse pärmivabrikusse kodude ehitus.

Livida turundusjuht Lauri Sokk märkis, et Gildi 8 majast jääb alles vaid väliskest. Kõik, mis on majas sees, saab olema täiesti uus.

Livida asutaja ja juhtivpartner Kaarel Kiidron nentis, et nii mõnigi inimene tunneb maja vastu huvi just selle ajaloo pärast.

«Meile meeldivad väljakutsed, mida vana maja ümberehitamine endaga kaasa toob,» lisas Kiidron. Samuti meeldib talle vana uue sisuga täita.

Kiidroni arvates on oluline, et vanalinn poleks monofunktsionaalne. «Kõigi huvi on, et vanalinn oleks igal ajal elav,» märkis ta.

Ehkki Gildi 8 maja pole muinsuskaitse all, kehtivad hoone fassaadile kindlad tingimused, välisilme tuleb jätta suuresti samaks. Siiski on kavas asendada aknad suurematega, metallukse asemele tuleb suur puituks, nagu oli vanasti.

Sokk lisas, et kui Tartut tervikuna vaadata, siis kesk- ja vanalinnas ei ole liiga palju kodusid saadaval. Asukoht südalinnas on asjaolu, mida paljud inimesed hindavad ja on nõus seetõttu ka kõrgemat hinda maksma.

Näiteks maksab Gildi 8 majas ühetoaline korter 139 990 eurot ja kahetoaline 149 990 eurot, suurem kahetoaline rõduga korter 259 990 eurot. Ühetoaline korter on ligi 20 ruutmeetrit, väiksemad kahetoalised on ligi 25 ja suuremad ligi 40 ruutmeetrit.

Maja esimesele korrusele tulevad ärid, ülemistel korrustel on kodud. Hinnad sõltuvad nii ruutmeetritest kui ka sellest, mitmendal korrusel elamine asub. Näiteks teise korruse korterite laed on 3,4 meetrit kõrged, neljandal korrusel aga tavapärasemad ehk 2,65 meetrit.

Neljandal korrusel on ka üks ja ainuke kolmetoaline korter, see on 58,2 ruutmeetrit ja maksab 369 990 eurot.

Mõnel korteril on sisehoovis rõdu. Kiiremad saavad soetada ka parkimiskoha.
Mõnel korteril on sisehoovis rõdu. Kiiremad saavad soetada ka parkimiskoha. Foto: Livida Grupp/eskiis

Kiidroni ja Soku sõnul ei heiduta inimesi kodude hinnad ega ka see, et majas tegutses pikalt polikliinik. Vastupidi, Kiidron nentis, et nii mõnigi inimene tunneb maja vastu huvi just selle ajaloo pärast.

Gildi 8 elamiste hinnakiri ja tutvustus jõudis osa huviliste ette juba läinud nädalal ning neli korterit on ka broneeritud. Huvi on üles näidanud nii kinnisvara väljaüürimisega tegelevad inimesed kui ka vanemad, kes ostavad korteri oma lapsele. Aga on ka neid lapsi, kes kavatsevad osta elamise hoopis oma vanemale või vanavanemale.

Väärikas nimi

Gildi 8 maja hakkab kandma Kalevi nime. Maja ajalugu algas 1830. aastate lõpus, mil kolmanda gildi kaupmees Justus Reinhold Schramm alustas siin Tartu esimese moodsa kalevivabriku rajamist. Nurgakivi pandi 1838. aasta septembris ja 1840. aasta alguses andis tehas toodanguna välja esimesed meetrid kohalikku kalevit.

Vabrik oli täistsüklilise tootmisega, majas olid masinasaalid, ketrus- ja kuivatushooned ning värvimiskoda. 50 kangastelge pani liikuma linna üks esimesi suuri aurumasinaid, selle tarbeks ehitati spetsiaalne veetrass otse Emajõest.

Livida asutaja ja juhtivpartner Kaarel Kiidron
Livida asutaja ja juhtivpartner Kaarel Kiidron Foto: Kristjan Teedema

Livida on Eesti kinnisvaraarendaja, kelle südameasjaks on soov muuta kodu ostmise ja kujundamise protsess lihtsamaks. Hetkel on võimalik soetada kortereid kahte Livida arendusse – Tartu Raekoja platsil asuvasse Radhausi ning Aparaaditehase kõrvale Residenti. Loe rohkem Livida kohta aadressil www.livida.ee.

Käesolev artikkel on refereeritud Tartu Postimehe artiklist 18. juuni 2026 (https://tartu.postimees.ee/8493719/vabrik-muuseum-polikliinik-ja-viimaks-kodu-ehk-muuki-tulid-gildi-8-korterid)