Tartu vanalinna hooned on paljudele meist tuttava. Kõnnime neist mööda, vaatame üles akendele ja vahel tekib paratamatult küsimus – milline on elu nende seinte vahel? Seda maja mäletavad paljud tartlased veel Draakoni hotellina. Täna on selle akende taga Radhaus ja ühe Raekoja platsi kõige eksklusiivsema vaatega kodu uksed on nüüd avatud.
Mis on nende akende taga?
-
SÕNADDAISY KIIDRON
-
PILDIDMIHKEL SEEDRE
Kodu Raekoja platsi vaatega
Maja lugu ulatub hotelliajast palju kaugemale. Kunagi tegutses siin vankrimeister ning sajandite jooksul on hoone korduvalt oma rolli muutnud. Täna jätkub see lugu kodudena: mitte minevikku matkides, vaid olemasolevale uut kihti lisades.
Ka nimi Radhaus vihjab maja loole. Saksa keeles tähendab Rathaus raekoda, Rad aga ratast ja Haus maja. See on sobiv sõnamäng majale, mis seisab otse Raekoja platsil ja mille ajaloos on oma koht ka vankrimeistril.


Vaade, mida ei saa sisekujundada
Selles kodus algab interjöör tegelikult aknast. Raekoja plats on ruumi nii tugev osa, et sellega ei olnud vaja võistelda. Pigem tuli luua sellele väärikas, kuid tänapäevane taust.
Prantsuse kalasabaparkett ja paarisuksed toovad ruumi ajatut klassikat, millele kaasaegsed detailid järk-järgult lisanduvad. Tume puit, messing, bordoopunased tekstiilid, skulptuursed mööbliesemed ning tugevad kunstiteosed lisavad sügavust ja iseloomu.
Nii saavad kokku vanalinna väärikus ja kaasaegse linnakodu mugavus, ilma et kumbki peaks teise ees taanduma. Sest lõpuks ei ole kodu ainult arhitektuur ja sisekujundus, vaid eelkõige elu, mis nende keskel sünnib. Mõnikord koosneb see argistest hetkedest, teinekord sündmustest, mis jäävad meelde kogu eluks.


Pildid: Erika Lilleleht

Minevik, olevik ja uus elu
Radhausi sisustamisel ei soovitud ajaloolisse majja luua interjööri, mis prooviks minevikku matkida. Palju huvitavam tundus lasta eri ajastutel teadlikult kohtuda.
Oluline oli tuua uue mööbli kõrvale esemeid, millel on juba oma lugu. Korterisse jõudis mitu hoolikalt valitud ja restaureeritud Taani vintage-disainieset Vintiigist, nende seas elutoa diivanilaud.

Mitmekümne aasta vanused disainiesemed tundusid Radhausi jaoks eriti õiged. Nagu maja ise, on ka need säilinud tänu sellele, et keegi on näinud neis väärtust, hoidnud alles olulise ja andnud sellele uue elu.
Just eri ajastute kohtumine annab Radhausile iseloomu. See kihilisus loob tunde, et kõike pole loodud korraga: ruumil on oma minevik ja olevik ning igal esemel oma lugu.
Ajatu alus, tänapäevane käekiri
Aunmani valmistatud tumedast puidust köök lisab interjöörile sügavust. Klaasvitriinid, messingdetailid, hele kivitasapind ja pehmete nurkadega köögisaar seovad köögi elutoaga üheks tervikuks. Radhausi läbiv kaaremotiiv on jõudnud mänguliselt ka mööblisse: detailidesse, riiulitesse ja vormidesse, kus seda esmapilgul ehk ei ootakski.
Selle lahenduse taga on mitu kuud joonistamist, täpsustamist ja tehnoloogiliste võimaluste piiride kompamist, et idee saaks valmis täpselt nii, nagu ruum seda vajas. Tulemuseks ei ole ühe kindla ajastu või stiili järgi kujundatud ruum. Iga uus element on lisatud olemasolevale loomuliku jätkuna.


Kunst kui osa kodust, mitte viimane dekoratsioon
Radhausi interjööris on kunstil teadlikult suur roll. Kõrgema Kunstikooli Pallas tudengi Rebeka Hammerbergi teos „Püha õhtusöömaaeg“ ja Margus Tõnnovi tööd annavad ruumidele värvi ja isikupära ning loovad kontrasti rahulikuma materjalipaletiga.
Elutoa suurem punane teos on üks ruumi keskpunkte, magamistoas mõjuvad kunst ja tekstiilid aga vaiksemalt. Eesmärk ei olnud sobitada kunsti mööbliga toon-toonis, vaid lasta sel kõlada oma häälega.


Aadress, mida ei saa korrata
Raekoja platsi vaatega kodus ei ole linn lihtsalt midagi, mida aknast vaadata. Vanalinna arhitektuur, inimesed, sündmused ja muutuv valgus saavad kodu igapäevase atmosfääri osaks.
Sisekujundus võib aja jooksul muutuda, ruumid saada uue ilme ja kodu kohaneda oma elanike soovide ning vajadustega. Asukoht aga jääb. Ja kui selleks on Tartu Raekoja plats, on kodul midagi, mida ei saa ühegi sisekujundusliku valikuga juurde luua.
Korter 18 on Livida nägemus sellest, milline võiks olla elu siin ja praegu. Ehk ka üks võimalik vastus küsimusele, mis nende ajalooliste akende taga peitub.
Radhaus on nüüdseks valmis ja selle korterid on müügis, nende seas ka sisustatud kodud. Kui soovid näha, milline võiks olla sinu elu Raekoja platsil, tule külla ja räägime lähemalt.

Raekoja plats 4–18 projekti tegijad
Radhausi sisearhitektuurne lahendus: Karmen Suurkivi
Sisustamise loominguline suund ja projektijuhtimine: Eva-Mai Sõrmus ja Daisy Kiidron
Korteri staging: Kätlin Võsu
Kohtkindel mööbel: Aunman, kivitasapind Cosentino ja kivitöötlus Marmi Futerno
Sisustus: Slept, Furgner, Konverter, Gardest, Hemtex, Vintiik
Kardinad: Sisustus+
Peeglid: PGL
Sanitaartehnika: Grohe
Kunst: Kõrgema Kunstikooli Pallas tudengid, Margus Tõnnov